See on põhiline küsimus fenotüpoloogiaga esimest korda tutvujatel. Inimloomus on juba selliselt üles ehitatud, et otsib igalt poolt kasu: tuleb ju hoida hinnalisi kaloreid, mida igasugu tegevus muidu kulutaks. Kui kasu ei paista, siis aju meile naljalt käsklust tegutsemiseks ei anna.

Milliseid vajadusi ja eesmärke siis fenotüpoloogia aitab täita?

Eelkõige saad paremini aru iseendast

Kõige paremad sõbrad peaksime oma elus olema iseendaga, tundma iseennast põhjalikult. Samas on raske leida inimest, kes iseenda peale kunagi pahane ei ole olnud. Sel juhul oleme läinud iseendaga vastuollu ja lootnud-oodanud endalt teistmoodi käitumist kui tegelikkuses välja kukkus.

Kasvatuse, kultuuri ja ümbritseva keskkonna mõjul sätime mõnikord ootuste lati enda jaoks liiga kõrgele –  meie fenotüüp ei suuda neid kuidagi täita. Üle oma varju naljalt ei hüppa, kuigi väga tahaks…

Meie “varimina” on sügaval igaühe sees, omab erinevad mõtted ja emotsioone, tunneb erinevaid tunded ja teeb erinevaid tegusid. Inimühiskonnas elades oleme saanud pidevat tagasisidet, millist käitumist hinnatakse ning millist mitte. Nii oleme ka ise oma peas hakanud andma kõigele toimuvale hinnangud ja panema kategooriatesse „hea“ ja „halb“.

Fenotüpoloogia ei pane ühelegi iseloomuomadusele hinnangulist silti külge – ei tea kunagi, millise nurga alt üks või teine iseloomuomadus end näitab. Kas näiteks initsiatiivikus on igas olukorras hea? Ehk on teatud situatsioonis mõistlikum olla tagasihoidlikum ja jälgida „tasa sõuad, kaugele jõuad“ printsiipi? Või kuidas hinnata ebastandardse mõtlemise oskust? On ikka vahe, kas isik rakendab seda loovaks tegevuseks rahumeelsel või hoopis kuritegelikul eesmärgil. Samamoodi on lood pedantsuse ja üldisemalt asjade võtmisega või siis otsekohesuse ja ümara jutu veeretamisega.

Fenotüpoloogiline analüüs annab pildi sellest, milliseid on konkreetsele isikule omased käitumisvormid. Kui igapäevaelus saab teatud omadused peita kasvatuse rüü alla, siis stressiolukorras võtab võimust inimese „varimina“. Mõistes ja aktsepteerides ennast, saades aru, mis on meie käitumise põhijooned, saame võtta ennast sellisena nagu oleme. Lisaks saame ka teistele märku anda, milline on parim meiega läbisaamise viis.

Mõistad ka teisi paremini

Iseennast paremini mõistes ja omaks võttes, saame järgmise sammuna paremini mõista ja aktsepteerida ka teisi sellistena nagu nad on.  Fenotüpoloogia vaatleb erinevaid näopiirkonna jooni – igaüks neist viitab ühele või teisele erinevale iseloomuomadusele. Inimese kehas ei ole tegelikult midagi juhuslikku, sisemine ja välimine on omavahel tihedalt seotud – keha ülesehitus tingib ka psüühika ning käitumise (psühhofüsioloogia mõju).

Uut inimest kohates saavad tihtipeale liigse tähelepanu osaliseks tema positsioon ühiskonnas, elukutse jms. Inimese tegeliku „mina“ tundmaõppimiseks tuleks oma fookus aga nihutada selliselt informatsioonilt näojoontele, kehakeelele, käitumis- ja riietumisvormidele jne. Inimene on suur objektiivse informatsiooni kooslus, mida üldjuhul aga ei osata täiel määral analüüsida – toetume enamasti mineviku kogemusele, kusagilt kuuldule ja intuitsioonile.

See võib aga välja viia luhtunud ootuste ja pettumusteni. Ei ole me nende eest kaitstud era- ega tööelus. Kui aga sul oleks oskus lugeda inimest kui avatud raamatut? Siis teeksid teadlikumaid valikuid, oleksid teiste inimeste suhtes realistlikumate ootustega ja säästaksid end ebameeldivatest kogemustest. Teinekord on kõigel sellel konkreetne ajaline ja rahaline kokkuhoid – inimeste läbinägemine ju võimaldab seda.

Kokkuvõtteks

Fenotüpoloogia aitab näha seoseid ja annab vastused paljudele inimsuhtlust puudutavatele küsimustele. Joonistub välja ning muutub arusaadavamaks inimeste vahel toimuv, sh inimsuhtluses konflikte põhjustavad allikad. Põhiline probleem on selles, et iga inimene vaatab maailma enda mätta otsast ning pea igaüks leiab, et just tema maailmanägemus on kõige õigem. Seejuures unustatakse ära, et täpselt samamoodi mõtlevad ka teised inimesed…

Kui saad aru, kes sa ise oled, millised on su erinevad iseloomu- ja käitumisjooned, siis oskad elus paremini toimetada. Kui lisaks õpid tundma, mis on iga inimese käitumismall ja maailmavaade, suudad seda aktsepteerida ning sellega era- ja tööelus arvestada, lood endale võimaluse elada rahumeelsemat elu. Need asjaolud ongi kõige suurem kasu fenotüpoloogiast.

**

Kui sulle tundub, et eelpool toodud informatsioon võib olla huvipakkuv ka teistele, siis palun jaga seda Facebookis  või teiste kanalite kaudu.