Kuivõrd on sulle iseloomulik aus ja sirgjooneline käitumine? Või oled kameeleoni tüüpi inimene, kes vastavalt vajadusele ja võimalikule omakasule iga kord kiirelt ümber kohaneb?

Adam Smith, majandusteaduse ja liberaalse turumajanduse rajaja, on 18. sajandil öelnud: „Loodus, luues inimese ühiskondlikuks olendiks, andis talle kaasa üldise soovi olla meeldiv ning üldise vastumeelsuse oma kaaslaste petmise suhtes. Enamiku inimeste edu sõltub pea alati nende naabrite ja samaväärsete soosingust ja heast arvamusest; piisavalt normaalse käitumiseta on harva võimalik neid pälvida“.

Tänapäeva erinevad uuringud on jõudnud järeldusele, et inimesed lähtuvad nii aususe kui ka ebaaususe puhul tasuvusanalüüsist. Konkreetse olukorra puhul käivitub inimese peas justkui väike kalkulaator ja tulemus suunab inimese käitumist. Seega on järeldatud, et inimesed on ausad niivõrd, kui see on neile vajalik ja kasulik.

Sellised uuringud tavaliselt ei võta arvesse inimese fenotüüpi: ei ole sattunud lugema, et valim oleks koostatud sellise arvestusega. Fenotüübi meetod aga toob välja, et inimesel ja inimesel on vahe ning sellele viitavad järjekordselt teatud näojooned. Ausamad ja sirgjoonelisemad inimesed ajavad oma joont vähem kalkuleerides, samas võib selline joon inimsuhetes mitte kõigile meeldida.

Need aga, kellele on iseloomulik märksa suurem psühholoogiline paindlikkus, ei saa omakorda aru, miks peaks elus nii sirgjooneliselt toimetama. Iga inimese maailmavaade on ju küllaltki enesekeskne ja teiste hindamine toimub enda seisukohast lähtuvalt. Oma osa on ka kultuuriruumil, milles inimene elab või töötab. Seda just lähtuvalt selles domineerivatest uskumustest, kommetest ja sotsiaalsetest normidest.

Ausamad ja sirgjoonelisemad

Sellised inimesed soovivad, et suhtluses on vähem keerutamist ja rohkem otsesemalt asjadest või olukordadest rääkimist. Nad muutuvad närviliseks, kui keegi arendab nendega pikka ja laia juttu. Selle asemel on neis soov, et otse asja olemusest räägitakse ja niimoodi ka kiiremini lahenduste ja kokkulepeteni jõutakse.

Sirgjoonelisemad ootavad teistelt samasugust käitumist, nad tihtipeale ka eriti ei pinguta endast jäetava mulje osas. Paraku on selline käitumisviis vastuvõetav omasugustele, samamoodi sirgjoonelistele. Enamik inimesi luiskavad aeg-ajalt, selle asemel et puhast tõtt öelda. Pealegi reageerivad mõned inimesed sirgjoonelisusele negatiivselt: seevõib nende meelest ebaviisakas olla, isegi siis kui sa enda arvates ei soovinud neid solvata.

Pettuseks on ka sirgjoonelisemad võimelised: tiksub ju nendegi peas väike kalkulaator, mis vaeb omal kombel kas ja kuidas on valetamine vajalik ja kasulik. Sellise ratsionaalse käitumisega jõutakse lähemale mingile eelnevalt seatud eesmärgile.

Ja mitte nii ausameelsed ja sirgjoonelised

Nn inimkameeleonid kohanevad ja lähevad kergelt kaasa vastaspoole ootustega: kui vaja, siis räägivad pikalt-laialt, kui vaja – lühidalt. Nad leiavad pea igaühele oma lähenemise, oskavad kokkuleppeid teha, meeldivad olla. Kuna aju töötab paremini siis, kui ei pea keskenduma vastuoludele, siis ei ole selline käitumine neile ka raske – nad tunnevad end kui kalad vees.

Kõike, mida sellised inimesed räägivad ja teevad, ei tasu tõe pähe võtta. Neile on iseloomulik ilustamine ja faktide ning olukordade tõlgendamine enda vaatepunktist, hetkeolukorrast ja kasust lähtudes. Tihtipeale ka sellest, mis muljet soovitakse teistele jätta. Seega korruta kuuldav-nähtav-loetav läbi ühest väiksema numbriga – sel juhul saad märksa tõepärasema pildi.

**

Olen tänulik, kui jagad antud postitust Facebookis või allpool toodud kanalite kaudu.

Tutvu ka eelneva kirjutisega iseloomujoonte teemal.

Soovitan lugeda ka artikli koostamisel kasutatud lisaallikaid: Dan Ariely raamat, Psühholoogia Sinule – artikkel, Tuul Sepp – artikkel, novaator.err.ee – artikkel 1 ja artikkel 2, Behavioraleconomics.com – lühikokkuvõte