Inimesed käituvad igapäevaelus ja pingelistes olukordades erinevalt. Kas tunned enda või mõne tuttava isiku käitumise ära allpool kirjeldatus?
Inimese käitumise taga on eelkõige geneetika, lisaks ka kasvatus ja ümbritseva keskkonna mõju. Kui palju üks või teine meile mõju avaldab, ei oska keegi täpselt välja tuua. Arvatakse, et pool tuleb geenidest ja pool tuleb keskkonnast ning kasvatusest – tulemus sünnib vastastikus koosmõjus.
Fenotüübi järgi määramise meetod kasutab inimese iseloomujoonte kirjeldamiseks üle 100 erineva välise tunnuse, mis asuvad näopiirkonnas. Selles ja järgnevates kirjutistes annan lühikese ülevaate iseloomujoontest, mis võivad ilmneda selle järgi teostatud analüüsi käigus. Millised näopiirkonna osad ja mil moel ühele või teisele iseloomuomadusele viitavad, ma välja ei too – seda on võimalik teada saada tulevaste koolituste käigus.
Igapäevaelus oleme me sellised
Tavaelus kohtame põhiliselt kolme tüüpi inimesi: enesekindlalt läbi elu sammujad, sisemiselt ebakindlad ja nende kahe segu. Esimestele on iseloomulik, et otsuseid, teinekord ka valeotsuseid, tehakse enesekindlalt – eneseusk maksab ja petab tihtipeale ära teisedki. Sisemiselt ebakindlatele inimestele on iseloomulik kõhklev ja kahtlev käitumisviis. Eelneva kahe vahele sobitub keskmine variant: mingis situatsioonis on inimene väga enesekindel, teises aga ebakindel.
Sisemise võimekuse ja psühholoogilise tasakaalu tunnetus
Inimese sisemise psühholoogilise võimekuse osas saab omakorda välja tuua kolm erinevat käitumisvormi. Esiteks inimesed, kes tahaks pidevalt midagi teha, aga kel napib sisemist jõudu ning seetõttu ei suudeta elus teha jõulisemaid samme ja ka tugevametele vastu astuda. Märksa jõulisemad isikud suudavad elus nii mõndagi ette võtta ja korda saata ning vajadusel ka tugevamatele vastu astuda. Veelgi jõulisemad isikud võivad aga teinekord sisemuses pulbitseva jõuga üle pingutada ja sattuda vastuollu seadusandlusega. Märksa nutikamad neist aga oskavad väga loominguliselt erinevaid olukordi ära kasutada ja sel moel elus edasi jõuda.
Ja kui olukord läheb pingeliseks…
Termin “stress” tähendab pinget, pingeseisundit. Stressireaktsioon on oma olemuselt nii kaitse- kui ka kohanemisreaktsioon, ta kindlustab kohanemise muutuvate väliskeskkonna tingimustega. Kui käsitleda stressi laiemas mõttes, siis stressita pole ka elu: mõõdukas närvipinge sunnib end kokku võtma ja tegutsema.
Stressile reageerimine ei ole ainult inimliigile tüüpiline käitumisvorm, seda kohtab looduses kõikjal. Tuletame näiteks meelde, kuidas kobra ajab ärritusseisundis end püsti ja kaela laiaks ning on valmis ründama. Või mesilaste vali sumin ja nõelamine häirimise korral. Kassidel aga võib tuppa sirtsutamine viidata sellele, et ta tunneb end ebakindlalt ja on stressis.
Millest sõltub inimese stressitaluvus?
Oluline on, kuidas me stressi suhtume ning sellega toime tuleme. Stressi halb külg väljendub selles, et pikka aega kestes võib see mõjuda inimesele kurnavalt – stressi tekitava olukorraga kokkupuute aeg, kestus ja tüüp jätavad oma jälje. Stressiolukorra tajumisel on suur roll inimese isiksusel: osa suhtub oma elu sündmustesse optimismi, osa pessimismiga.
Stressitaluvuse aluseks on inimese ärevuse baastase ehk siis kuivõrd ähvardav või murettekitav tundub inimesele üleüldiselt teda ümbritsev maailm. Neil inimestel, kelle ärevuse baastase on madal, võib stressirohke olukord, kus on vaja kiiresti otsustada või ennast tõestada, enesekindlust tõsta. Neil aga, kellel ärevuse baastase on kõrge, sellistes olukordades enesekindlus langeb.
Mismoodi inimesed stressi tekitavas olukorras käituvad?
Mõni pikalt ei mõtle – ründab kas siis sõnadega või füüsilist vägivalda kasutades. Inimene on sel juhul nagu ülekeev ja podisev katel, millelt kaas pealt ära lennanud. Teine otseselt konflikti ei lasku, ei ründa, aga vajadusel kaitseb ennast. Osa aga lasevad stressi tõttu üldse kõrvad longu: enesekindlus ja tegutsemisvõime on kadunud, püütakse kujunenud olukorrale vastu seista endale omasel moel. Selleks on vaikselt selja taga toimetamine ja kätte maksmine, sarnaselt stressis oleva kassi tuppa sirtsutamisega – sest muuks oskust, jõudu või julgust ei ole.
Usun, et tundsid eelpool kirjeldatus ära enda või mõne sulle tuttava inimese käitumisviisid. Kuidas erinevate käitumisvormidega paremini hakkama saada ja püüda endale sobivat saavutada? Või kõike eelpool toodut inimeses kohe näha ja otsustada, kas selline inimene era- või tööelus su kõrvale sobib?
See on jällegi teadmine, mida jagan tulevastel koolitustel: kui soovid osaleda, siis kirjuta mulle ja anna oma huvist märku. Sel juhul saan saata sulle esimeste seas sellekohast informatsiooni. Samuti annan teavet kord kvartalis ilmuvas uudiskirjas. Senikaua on aga võimalik tellida isiku- või paarisuhte analüüs ning soovi korral saada ka silmast silma nõustamist.
Kui sulle tundub, et eelpool toodud informatsioon võib olla huvipakkuv ka teistele, siis palun jaga seda Facebookis või teiste allpool toodud kanalite kaudu.
Artikli koostamisel on kasutatud lisana järgnevaid allikaid: pnas.org – artikkel, novaator.err.ee – artikkel, keskhaigla.ee – artikkel