Fenotüübi järgi isikuomaduste määramine
Meetodi aluseks on üle 100 eraldiseisva välise tunnuse inimese näopiirkonnas, mis viitavad konkreetsetele iseloomujoontele. Seejuures on igasugu parateadused välistatud – iga välise tunnuse taga on geneetika (genotüüp), psühholoogia, füsioloogia ja elus käigus omandatud käitumismustrite kooslus.
Teisisõnu: genotüüp + keskkond = fenotüüp kui erinevate isikutunnuste kogum
Vastavalt konkreetse isiku välimusele saab teostada isikuanalüüsi, mis toob välja, milline käitumismuster on antud inimesele omane, nii igapäevaelus kui ka stressiolukordades. Täpsusaste on seejuures tavaliselt 80-95%, mis väga hästi võimaldab iga isikut kirjeldada.
Autorid
Meetodi arendamine algas 1980ndatel ja lõpliku kuju sai 2003. aastal, mil ta patenteeriti.
Autoriks on bioloog Mark Lutšin ning kaasautoriks Nelli Vahterova.
Hea teada
Isikuanalüüs valmib nn rätsepatööna – inimese näojoonte kooslus on igal isikul unikaalne ja kordumatu, seetõttu ei kasutata arvutiprogramme ja automaatsüsteeme ning ei toimu klassifitseerimist erinevatesse isikutüüpidesse.
Lihtne tellida – ei toimu testide täitmist või küsimustikele vastamist, analüüsi aluseks isiku näofotod. Teste täites või küsimustikele vastates võib inimene tahtlikult või tahtmatult iseendale valetada või olukorda ilustada, (meigita) nägu aga ei valeta.
Toob lisaks igapäevakäitumisele välja ka inimese käitumisjooned pingelises olukorras: tugeva stressi toimel kaob kasvatuse mõju ja tuleb esile inimese tegelik loomus.
Eriti hea kasutada paarisuhte iseloomustamiseks: teatud iseloomuomadustega inimeste kooselu ei ole kahjuks õnnestumisele määratud või nõuab palju teadlikke leppimisi ja kompromisse.
Ilu vm eesmärkidel korrigeeritud või tõsise trauma osaliseks saanud näoosa ei pruugi tuua välja inimese tegelikku iseloomu. Vältimaks moonutusi isikuanalüüsis on vajalik, et analüüsi tegijale antakse sellekohast teavet ja fotod tehakse meigita.
Laste isikuanalüüs teostatav alates 5.-6. eluaastast. Kuigi lastel on osad karakteristikud väga varakult näha, siis esimesed eluaastad on väga kiirete muutuste aeg nii arengus kui ka välimuses ja seetõttu tuleb analüüsiga oodata koolieelse eani.
