Mõne inimesega suhtlemisel või selle järgselt tunned end tühjaks pigistatud sidrunina. Tunned end süüdi olevana, alaväärsena või oled hoopis vihane, segadusse viidud või hirmul. Kulub omajagu aega, enne kui suudad sisemise tasakaalu taastada ja elu päikselisemale poolele naasta.

Kahjuks oled sattunud inimese otsa, keda ei huvita sinu heaolu vähimalgi määral. Ainus, mis sellisele inimesele korda läheb, on tema enda maailm ja enesetunne – tema EGO. Sellest lähtuvalt toimub ka suhtlus.

Geneetilised provokaatorid

Fenotüübi üks tunnus määrab selgelt ära inimesed, kes on sünnipärased provokaatorid: osavad manipulaatorid, kes suunavad inimeste käitumist endale sobivas suunas. Kas siis jõulisemate võtetega või siis juba märksa leidlikumate käitumisvormidega.

Ise nad seejuures harva tunnistavad, et sellise käitumise tulemusel kujunev olukord on nende enda provokatiivse käitumise tulemus. Eelkõige seetõttu, et selline käitumine on nende jaoks normaalne. Ja sedasorti normaalsuses ei ole provokaatoril endal ega ka teistel rahulikku elu.

Tähelepanu mangujad

Rahulikku elu ei võimalda ka ühe teise fenotüübi tunnusega inimesed. Nende eesmärgiks on oma käitumisega pidevalt saada tähelepanu. Seejuures ei ole tähtis, kas see on hea või halb tähelepanu – peamine, et seda saab.

Kõrvalseisjatele tunduvad nende reaktsioonid elusündmustele liiga emotsionaalsed ja ülepaisutatud, teinekord ka liialt järsud. Neile endale on see aga tavapärane käitumisvorm. Tihtipeale süüdistatakse teisi enda suhtes mõistmatuses ja enda eksimuste tunnistamisega on suuri raskusi.

Emotsionaalsed pendeldajad

Omajagu on meie seas ka inimesi, kelle emotsionaalne pendel käib ühest äärmusest teise: kord on kõik ülihästi ja seejärel võib mõne hetkega muutuda kõik väga halvaks. Sellise inimese kõrval olemine on kui sõit Ameerika mägedel – igav ei hakka, aga ega üldjuhul meeldiv ka ei ole.

Koosolemine sellise inimesega on tundlikuma närvikavaga inimesele küllaltki raske ja sisemist segadust tekitav. Inimesed-tuulelipud on aga oma sõiduvees ning nendel on jällegi raske mõista, miks teistele nende käitumine närvidele käib. Enesekesksest maailmast on ju raske välja tulla…

Kokkuvõtteks

Kõigega muidugi aja jooksul harjub ja lisaks eeltoodud iseloomuomadustele on igal inimesel ka teiste jaoks väärtuslikke omadusi. Samuti tuleb tunnistada fakti, et muuta neid inimesi praktiliselt ei saa – geneetika, psühholoogia ja füsioloogia on meie põhiolemuse kujundajad. Kui inimene väga teadlikult enesearenguga tegeleb, võib eelpool toodud iseloomuomadusi mingil määral siiski pehmendada.

Samas on hea juba inimesega tutvumise hetkel ette näha, millist käitumisviisi on konkreetselt inimeselt oodata. See võimaldab otsustada, kas on soovi sellise inimesega oma suhtlust arendada ning kui jah, siis milleks valmis olla. Eriti tähtis on viimane juhul, kui tegemist on sugulaste või kolleegidega, kellega paratamatult tuleb suuremal või vähemal määral suhelda. Siis ei saa emotsionaalselt nii haiget ja ei pea end iga kord kildudest kokku korjama.

**

Olen tänulik, kui jagad antud postitust Facebookis või allpool toodud kanalite kaudu.

Tutvu ka eelnevate kirjutistega iseloomu ja fenotüübi teemal.